Mis on intiimsus, millised on selle piirid? Kellele me võime oma sisimad mõtted avaldada ja mida me tahame endast ja oma maailmast näidata? Sajandite jooksul ja läbi sotsiaalsete revolutsioonide onintiimsus arenenud. Musée des Arts Décoratifs jutustab selle põneva loo ja kutsub meid vaatama (sõna otseses mõttes) läbi võtmeaugu, et avastada intiimsust läbi aegade.
See ulatuslik näitus kestab 15. oktoobrist 2024 kuni 30. märtsini 2025 muuseumi pikihoones ja külggaleriides. Selleks ajaks tuuakse kokku 470 dekoratiivkunsti teost, maali, tarbeesemeid, fotosid ja ajaloolisi esemeid. Läheme pikale teekonnale 18. sajandist kuni tänapäevani, et avastada teiste inimeste saladusi ja salajasi elusid.
Intiimsus võib võtta mitmeid vorme. Musée des Arts Décoratifs uurib 12 erinevat teemat, millest igaüks paljastab ühe tahu meist, meie ajastust.
Intiimne on keha. See on koht, kus me seda paljastame, kus me selle eest hoolitseme. Alates augustatud toolidest kuni moodsate tualettideni, alates pissuaaridest kuni bideedini, need suletud ruumid, need saladused, mida hoitakse vaikselt, kuid mida jagatakse, on ikka veel tabu. Kunstnikud, kes neid ette võtavad, mängivad nende normidega, nende väljaütlemata asjadega, nende ebakorrektsete teemadega. Keha võib olla ka ihaldusväärsem. Hügieen ja ilu ühinevad suplemisel ja pesemisel. Žestid ja intiimsed tooted võivad muutuda võrgutusrelvadeks, mis tõmbavad tähelepanu. Me mängime peeglitega ja avame uksed sellele jagatud intiimsusele.
19. sajandil oli kodu kõige intiimsem koht. See isiklik maailm, mis oli töö ja välise välimuse eest ära lõigatud, kus naine tegutseb orkestri dirigendina. See intiimsus paelus sageli maalikunstnikke, kes püüdsid neid koduseid interjööre jäädvustada. Tänu feministlikele liikumistele said naised järk-järgult sellest intiimsest maailmast eralduda ja kasvatada oma salajase aia, nii kodus kui ka väljaspool kodu.
Nii meeste kui ka naiste jaoks on magamistuba ruum, mida igaüks peab pühaks. Magamistuba koos oma voodiga on sageli ainulaadne keskkond, mis peegeldab selle elaniku mõtteid. Värvid, esemed, mööbli paigutus: iga detail on avatud uks inimesele.
Muidugi on intiimsus ka füüsiline. Need seksuaalsed intiimsused ja identiteedid alluvad sageli tsensuurile. Meestekunstniku silmis on naise intiimsus lavastatud meeste naudinguteks. Neist koodidest erinev seksuaalsus jäetakse enamasti tähelepanuta, varjatakse või demoniseeritakse. Homoseksuaalsust ei uurinud kunstnikud tegelikult enne 20. sajandit. Meelelahutusobjektid (seksimänguasjad ja vibraatorid) ei olnud enam tabu, vaid muutusid mänguobjektideks.
Pange tähele, et seda näituse osa võib tänu ruumide paigutusele vältida noorte või seksuaalsuse suhtes tundlike külastajate jaoks.
Meie kaasaegsel ajastul on intiimsus taas muutumas. Uued tehnoloogiad, ühendatud objektid, sotsiaalsed võrgustikud ja elu lavastamine: intiimsust jagatakse avalikkusega, selle ilustatud, hoolikalt orkestreeritud, petlikult loomulikku versiooni. Kuid mitte kõigil ei ole nende digitaalsete, televisuaalsete ja fotograafiliste presentatsioonide koode. Selle enesejagamise ohud ja liialdused võivad olla tõsised nende jaoks, kes ei suuda enam oma intiimsust kontrollida.
Telefonid, valvekaamerad, algoritmid: mis on jäänud intiimsusest maailmas, kus meid pidevalt jälgitakse? Unenäod, mõtted ja kujuteldavad maailmad moodustavad kõige intiimsema universumi. Blogid ja päevikud võivad peegeldada neid sisemaailmu, hoides veidi kauem elus neid intiimsusi, mis muutuvad ja hääbuvad.
Musée des Arts Décoratifs julgustabmeid mõtlema pikalt ja põhjalikult oma ühiskonnale, sellele, mida me omame ja mida me enda üle kontrollime. See näitus peaks olema nii põnev kui ka üllatav, sest valik teoseid on väga mitmekesine.
Kuupäevad ja ajakava
-St 15. oktoober 2024 Juures 30. märts 2025
Koht
Dekoratiivkunsti muuseum
107 Rue de Rivoli
75001 Paris 1
Hinnad
Moins de 26 ans : Vaba
Tarif réduit : €10
Plein tarif : €15
Ametlik sait
madparis.fr
