Pariisi 2024. aasta olümpiamängud: rekordid, reeglid, ajalugu... kõik, mida on vaja teada kergejõustiku ja maratoni kohta

Kergejõustik on igal olümpiamängudel üks põhidistsipliinidest : see hõlmab 5 spordikategooriat, mis hõlmavad rohkem kui tosinat eriala, mis on liigitatud perekondadesse (viske, hüpped, jooksud, jooksukõnd ja kombineeritud võistlused). Alates viievõistlusest kuni maratonini, sealhulgas kuulitõuked, tõkkejooks, jooksukõnd ja kepikõnni: uurige lähemalt 2024. aasta Pariisi olümpiamängude võistluste võistluste kohta!

• Loe ka
• Mis toimub Pariisis sel nädalal 13.-19. mail 2024: tasuta või odavad väljasõidud
• Vähem kui 100 päeva pärast toob Pariis maailma kokku! Ajalooline peatükk, mis kirjutatakse koos

Kergejõustikku on harrastatud jubaammustest aegadest alates: meistreid selles distsipliinis võib leida juba 776. aastal eKr, antiikolümpiamängudel! Sajandite jooksul on säilinud teatud distsipliinid, näiteks kettaheide, kaugushüpe, odaheide jne. Arvatakse, et esimesed kergejõustikuvõistlused toimusid Inglismaal 1840. aastatel. Sellest ajast alates, alates 1880. aastatest, korraldati üha enam meistrivõistlusi, mida eksporditi Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Rahvusvaheline kergejõustikuföderatsioon World Athletics loodi 1912. aastal: tänapäeval on kergejõustik olümpiamängudel enim osalejaid omav spordiala.

Alates esimestest moodsatest olümpiamängudest Ateenas 1896. aastal on kergejõustikku peetud suveolümpiamängude "kuninga spordialaks ", mis seletab selle populaarsuse kasvu iga järgneva olümpiamänguga. Aja jooksul lisandusid mitmesugused võistlused programmi, mis oli juba niigi täis: meeste 20 km kõndimine (1956. aastal) ja hulk võistlusi naiste programmis, mida kuni 1992. aastani oli vaid 17! Samuti tuleb märkida, et naissportlased said võistlustel osaleda alles 1928. aastal, kuigi esimesed kaasaegsed mängud toimusid 1896. aastal.

Võistlused Pariisi 2024. aasta olümpiamängudel :

• 100 m
• 200 m
• 400 m
• 800 m
• 1 500 m
• 5 000 m
• 10 000 m
• 400 m tõkkejooks
• 3000 m tõkkejooks
• 4 x 100 meetri jooksuvõistlus
• 4 x 400 meetri jooksuvõistlus
• Kõrgushüpe
• kepikõnni
• kaugushüpe
• Kolmikhüpe
• Püstloode
• Kettaheide
• Vasaraheide
• Odavärava viskamine
• Kümnevõistlus (ainult mehed)
• Heptatlon (ainult naised)
• 110 m tõkkejooks (ainult mehed)
• 100 m tõkkejooks (ainult naised)
• 20 km kõndimine (naised/mehed)
• Maratoni segateatejooks
• Maraton

Võistlused toimuvad erinevates olümpiapaikades: Stade de France Saint-Denis' s , kus toimuvad kõik kergejõustikuvõistlused,Hôtel de Ville , kust algavad maratonivõistlused, ja Pont d'Iéna, kust algavad 20 km kõndimisvõistlused.

Rekordid

Kuulsamatest rekorditest on 100 m ja 200 m sprindis kuulus jamaikalane Usain Bolt (9s 63 ja 19s 30) ning maratoni rekord (2h06) kuulub kenialasele Samuel Wanjirule.

Naistest võitis naiste 100 m jooksu Jamaica esindaja Elaine Thompson-Herah (kes edestas Shelly-Ann Fraser Price'i ja tema arvukaid rekordeid) ajaga 10s 61 ja 200 m jooksu ameeriklanna Florence Griffith-Joyner ajaga 21s 34. Naiste 400 m jooksu maailmarekord on 1996. aasta mängudest alates olnud prantslanna Marie-José Perec'i käes: see on tegelikult ainus Prantsusmaa olümpiarekord ükskõik millises distsipliinis!