Kinodes esilinastub 4. märtsil 2026 ning on Rural 1 tunni ja 33 minuti pikkune dokumentaalfilm, mida juhivad Édouard Bergeon ning mille stsenaariumi on koostöös koos sotsioloog François Purseiglega. Pärast filmitud menukit Ma maa nimel pöörab režissöör taas pilgu maainimeste maailma, seekord baleriid just reaalsuse läbi. Film keskendub Jérôme Bayle’ile, Lõuna-Waile piimatootjale, kes on saanud kollektiivse vastuhaku üks nägudest Üle-Garonne piirkonnas. Film valmib olukorras, kus on pingeid seoses Carbonne tammide ja põllumajanduskoja valimistega ning kajastab viimase aja sotsiaalseid sündmusi.
Kesksel kohal on Jérôme Bayle, aktiivne talunik, kes tõusis avalikkuse ette ootamatu liikumise toel. Film toob vaatajani tema igapäevaseid tegemisi, avalikke väljapanekuid ning osalemist A64 ultra-rühmas, luues portree mehest, keda mõjutavad tööalased kohustused, meediaprees ja lojaalsus kodumaa vastu. Dokumentaal uurib põllumajandusliikumise inimlikke motivatsioone ning jääb samas truuks reaalsusele talutöös.
Ilma kangelast mitte otsides, näitab film kahtlusi, väsimust ning otsustavust põllumajandustootjast, kes tajub, et et mõistab, et süsteem on jõudnud kriitilisse punkti. Vahetused tema kaaslastega, strateegilised arutelud ning intiimsemad momendid moodustavad loo, kus segunevad kollektiivne pühendumus ja isiklik elu tee. Prantsuse perepõllumajandus ilmub siin kui õrnalt õõnesleige mudel, mida püütakse kaitsta ja säilitada nende poolt, kes usuvad selle jätkusuutlikkusesse.
Projekti algus ulatub tagasi Haute-Garonne’is aset leidnud sündmusteni Carbonne linna tammiloo ja põllumeeste ühinenud liikumiseni, mis üllatas nii poliitilisi vaatlejaid kui ka kutsealaseid institutsioone. Édouard Bergeoni sõnul kujunes projekt kiiresti välja suure liikumise tingimustes. Juba varem koos François Purseiglega filmiga Au nom de la terre olnud režissöör soovis dokumenteerida olulist pöördepunkti, mis saabus põllumajanduskoja valimiste eel, mis toimuvad iga kuue aasta järel.
Filming iseenib taas kergema ja vähem formalse praktikaga, mis rõhutab režissi loomingulist vabadust. Pärast suurejoonelist näidendimaterjali, mida filmiti Tai kanalpäällä, valib ta seekord kaasahaarava lähenemise – kaamera käes, kasutades näiteks Sony FX3-korpust – et saavutada intiimne lähedus ja spontaansus. See tihedalt läbi mõeldud ja eelarvel põhine lähenemine paneb filmi kuuluma otsefilmi ja vaatlusdokumentaalide traditsiooni.
Teema ja käsitlusviisi poolest on see film osa pikka sarja sotsiaalsetest dokumentaalsetest filmidest, mis keskenduvad maapiirkondadele ja põllumajanduse muutustele. Hääle toon kõigub argipäeva kroonika ja poliitilise loo vahel, pöörates erilist tähelepanu sõnavabadusele ning ningute organiseerimisele ja lavastamisele. Sihtgrupp ulatub kaugemale põllumajandusest — film on suunatud neile, kes on huvitatud Eesti ühiskonna muutustest ning kaasaegsetest kollektiivsete tegevuste vormidest.
Külaeluline
Dokumentaalfilm | 2026
Lauasaal : 4. märts 2026
Žanr: Dokumentaal | Kestus: 1h33
Lavastaja: Édouard Bergeon | Osades: Jérôme Bayle
Algupära: Prantsusmaa
Sellega pikitramel lõpetab Édouard Bergeon põllumajanduse maailma uurimise, liikudes fiktsioonist otsepildile. Film pakub kaasaegset pilku, keskendudes kohalikule tegelasele, kes on esile kerkinud rahvuslikuks ning küsib, millist rolli mängib perepõllumajandus tänapäeva Prantsusmaal.
Etendada kinose prail või kogemust, vaadake meie märtsikuu kinokavad, just praegu vaatamist väärt filmid ning meie aasta parimate dokumentaalfilmide valikut.
See leht võib sisaldada tehisintellekti abil loodud elemente, lisateave siin.
