Kunagi ammu, Disneyland Paris-is hakkas üks tavaline seanss saalis teid justkui teise maailma viima… Just seda pakkusid kaks praeguseks kadunud atraktsiooni Discoveryland-is: esiteks Captain EO, mis tõi külastajad tulevikumaailma seiklusse, mida aitas juhtida Michael Jackson. Seejärel Arvasin, et ma pean väiksemaks saama, mis oli inspiratsiooni saanud Szalinski perekonna universumist (kuid eelkõige 1989. aastal välja antud kultusfilmlet). Nende kahe atraktsiooni vaheline ajastu oli aeg, mil park usaldas meelelahutuses sageli kino, 3D-efektide ja täieliku sukeldumise jõudu.
Kui Disneyland Pariis avas 1992. aastal, oli Captain EO üks märkimisväärsemaid pakkumisi Discoverylandis. See vaatamisväärsus näidati tol ajal Discoverylandi teatris ning see oli juba tuntud oma muljetavaldava päritoluga 3D-filmi poolest: George Lucas oli selle koostaja, Francis Ford Coppola lavastas ning peaosas mängis Michael Jackson. Lihtsalt uskumatu! See oli populaarne atraktsioon, kuid sulges oma uksed 17. augustil 1998, et teha ruumi uutele seiklustele.
Mis tegi Captain EO erakordseks, ei olnud ainult Michael Jacksoni kohalolu, vaid ka tema äratuntav stiil: segu muusikavideost, ulmefilmist ja futuristlikust poplugudest. Mõjutavad kostüümid, täpse koreograafiaga taidlused, ülevoolav muusika, 3D-efektid ning galaktiline õhustik lõid visuaalse kogemuse, mis oli iseloomulik 1980. aastatele. Ühesõnaga: atraktsioon, mis ei näinud ükski teine välja ning uhkeldas oma särtsaka ja floora stiiliga täiel määral.
Veelveel veel lisab oma ennastokku ka väike legend: pärast Michael Jacksoni surma aastal 2009 tõsteti tema film taas Pixar’i parkides taas ekraanidele. Disneyland Parisis naasis Captain EO vaatemäng jooksvatel perioodidel 12. juunist 2010 kuni 12. aprillini 2015. See oli peaaegu nostalgiline meenutus, justkui park avas taas uueks ajaks ajarulli, mis oli täis laserit, udu ja futuristlikke jakke.
Efter Captain EO va Discoveryland astuda teise atmosfääri ja tuleb uus atraktsioon, mis asub endiselt Discoveryland Theatre: Armas, ma väikelapseks muutsin publiku. See on saali kunstiline tõlge filmist Honey, I Shrunk the Kids, mille nimi prantsuse keeles on Chérie, j’ai rétréci les gosses. Pariisi versioon avati 28. märtsil 1999.
Siin ei ole enam küsimust päästa planeeti intergalaktiliste lauludega. Tundjad astuvad professor Wayne Szalinski laboris sisse ja satuvad, hoolimata enda tahtest, tema kuulsale taignaruumisilmastilisele masinale. Filme põhinev 3D-tehnoloogia oli lihtne, kuid ülimalt tõhus mõte: anda vaatajatele mulje, et nad on muutnud mõõtkava. Määratud hiir võib osutuda hiiglaslikuks, koer aevastab kogu saali näo poole ning väikseim igapäevatav esemed muutub äkki hiiglaslikuks ohuks.
See, mis tegi selle atraktsiooni eriliseks, oli 3D ja siseruumide efektide kombinatsioon. Disney parkides ei piirdutud lihtsalt vaatamisega – seda kogeti füüsiliselt. Isteasendid, helid, sensoorsed üllatused ja sünkroniseeritud efektid suurendasid õnneliku ärevuse tunnet. Tegelikult polnud tegu tavalise simulaatoriga, vaid ruumiga, kus kogu keskkond tegi mulje, et tegevus voolab välja ekraanist. Just see meelitas esimese põlvkonna külastajaid sedavõrd kaasa ning jättis neile sügava mälestuse.
Mis neid ühendab, Captain EO ja Chérie, j’ai rétréci le public, on tegelikult see, et mitte ainult nende asukoht, vaid ka oskus haarata külastajat ning viia ta piiri taha – kas sinna, kus on filmisaal või hoopis tõelise atraktsiooni maailm. Üks viib sind futuristliku pop-universumi kaudu, mille loo koostisosa on Michael Jackson, teine aga viib sind ikoonilise teaduskomöödiaga, mille toob ekraanile Disney. Kaks täiesti erinevat maailma, kuid mõlemal on üks ühine lubadus: jääda pelgalt vaatajast aktiivseks osalejaks.
Tänapäeval on need atraktsioonid juba kadunud Disneyland Paris-maastikust, kuid alles elavad nad läbi fännide mälestustes. Võib-olla just seetõttu, et need jutustasid ajast, kui Discoveryland julges katsetada kõige kummalisemate, kõige võimsamate ja vahel isegi kõige mõnusamalt kitschalikumate kogemustega. Ja ausalt öeldes, park, mis suudab panna sind kahtlema, kas oled Michael Jacksoni muusikavideost või suure lapsega kokkupõrkel, väärib ikka ja jälle väikest nostalgiaseisakuaplausi.
See leht võib sisaldada tehisintellekti abil loodud elemente, lisateave siin.
