Arhitektuurimaailm kaotab täna ühe oma julgeimatest tegelastest. Frank Gehry, visionäärne arhitekt – päritolult kanadalane, südamelt ameeriklane – suri 5. detsembril 2025 Santa Monicas 96-aastasena pärast lühikest hingamisteede haigust.
Pikka aega Frank Goldbergi nime all tuntud Gehry sündis 1929. aastal Torontos ja küpses oma kutsumusele Kalifornias pärast õpinguid Lõuna-California ülikoolis. Tema karjäär, mis alguses oli tagasihoidlik – sotsiaalkorterid, kaubanduskeskused –, võttis dramaatilise pöörde, kui ta julges omaenda kodus ümber kujundada bungaloo elamiskõlblikuks skulptuuriks. See julge samm tähistas algust subversiivse ja vabastava loominguga.
Legendaarseks on saanud eelkõige tema monumentaalsed hooned, skulpturaalsed ehitised. Kes võiks unustada Guggenheimi muuseumi Bilbao – selle voolujoonelised ja õhulised jooned –, mis vallandas kuulsuse „Bilbao efekti”, muutes linna ja inspireerides põlvkondi arhitekte kogu maailmas? Või Walt Disney kontserdisaal Los Angeleses, metallist ja kõveratest joontest koosnev tempel, mis särab nagu skulptuur Kalifornia päikesevalguses. Unustamata Louis Vuitton'i fondi Pariisis – tõestus, et tema julgus ületas kontinente.
Kuid Gehry ei ole ainult spektakulaarne arhitekt. Ta on formaalne ja tehniline revolutsioon: juba 1980. ja 1990. aastatel omaks võttes 3D-tarkvara potentsiaali, viis ta arhitektuuri uude ajastusse, kus seni mõeldamatud vormid võisid olla joonistatud... ja ehitatud.
Lisaks tornidele, muuseumidele ja kontserdisaalidele on ta ümber mõtestanud hoone olemuse – elav objekt, kunstiteos, metallist ja valgusest unistus linnataevas. Täna jätab ta endast maha mitte ainult oma loomingut, vaid ka viisi, kuidas mõelda ruumi, materjali ja emotsioone.
Täna, kuigi Frank Gehry ei ole enam meie seas, jätkavad tema kõverad jooned tantsimist veel sajandeid.
See leht võib sisaldada tehisintellekti abil loodud elemente, lisateave siin.
