Pariis 6. linnaosas tõstab silmapiirile ootamatult pearõhul esile hargneva arhitektuuri pärl: vana kauplusehoone, mille nimi on Félix Potin. Töötati selle ehituse kallal juba 20. sajandi alguses ning see suur söögiladude ehitis, kuuekorruseline söögiala, on justkui kunstiliikumise aeguena ehitatud ja näitab oma struktuuriga art nouveau elegantset vormi ning tehnilist julget taipu. Kuid kõige rohkem intrigeerib külgseina ebatavaline torn, mille katusepühakus on meenutus šampanjakuulist kuplit, mis näib justkui nikerdatuna vahuveini kapsli kujuliseks. Tutvuge selle muljetavaldava fassaadi ajalooga!
Pariisi 6. piirkonnas, Rue de Rennes 140-140 bis hoone ei ole lihtsalt tavaline ehitis. Selle tellis 1904. aastal suure jaemüügiketti Félix Potin ning see pidi olema nii lipumängimiskoht kui ka peakontor, kus pidasid tööle ja elasid juhid ning töötajad. Seda ambitsioonika projekti eest vastutas arhitekt Paul Auscher, kelle eesmärgiks oli esmalt meeldiva mulje jättes kõndijat köita.
Selleks lõi Auscher tõeliselt avatud õuekunstiteose. Esimene korrus ja mezzanine on täielikult klaasitud, muutes kaubanduspinna suureks näidissaaliks. Art Nouveau stiil avaldub fassaadidel taimemotiivide ja üleastmelise õõtsumise motiivina, andes kogu ehitisele liikumise ja voolavuse, mis olid selle aja iseloomulikud. Ärge unustage Henri Bichi mosaiike, mis peegeldavad maja eripära.
Selle julge hetke tipp on kindlasti hoone nurgatorn. Mõjusalt kujundatud nurk-tüvede arhitektuurilist nimesust peetakse sageli „pipratarbeks”. Auscher viib selle äärmuseni, andes sellele niinimetatud erilise kuju, mida mõned kirjeldavad kui stiliselt tehtud pudelit, teised aga kui meringut või, täpsemalt toidutegemislinnute jaoks, kui šampanjapõhja korki, mis on valmis avamiseks.
Selle struktuuri kroonil asub endiselt loetav ettevõtte nimi „Félix Potin”. See torn on ettevõtte arhitektuuriline signatuur: suur ja silmatorkav linnamärk, mis muudab hoone funktsiooni suureks reklaamtahvliks.
Lisaks oma väljenduselt rohkearvulisusele on Félix Potini hoone ka tehniline saavutamine. See kuulub esimeste Pariisi hoonete hulka, täielikult betoonist konstruktsiooniga. See uuenduslik valik, mis oli 20. sajandi alguses veel haruldane, võimaldas Paul Auscheril avada laialt äripindade esised ja luua sujuvaid jooni, mida traditsioonilise müüritööga polnud võimalik saavutada.
Täna, isegi pärast Félix Potini ettevõtte likvideerimist 1995. aastal, jätkab see kaitsealune hoone, kuhu praegu on avatud rõivapood, kandma endas lummavat väärtust Pariisi jaekaubanduse kuldajastust.
See leht võib sisaldada tehisintellekti abil loodud elemente, lisateave siin.
