Ta seisis paikab Concorde'i väljakul, sageli üllatades möödakäijaid: tuleb ette, et 23 meetri kõrgune egiptuse obelisk Parisis on tõepoolest suurepärane üllatus. Luksori obelisk on üks peamisi monumente pealinnas ning sümbol tugevatest sidemetest Prantsusmaa ja Egiptuse vahel.
Kuid antiikmälestis ei ole pelgalt turismimagnet või diplomaatiline kingitus: selle saladuslik funktsioon on olnud eksisteeriv alates 1999. aastast...
Selle erilise aastal valmistusid Pariisi elanikud millegi suurema jaoks – aasta 2000 saabumiseks. Just sel põhjusel, 21. juunil 1999, ehk suvise pööripäeva päeval, paigaldati Concorde väljakule päris ringike – kaarega sillutiskivid, mis on märgistatud rooma numbritega ning järgivad kellatõelist järjestust. Selle ringi keskmes asub obeliski ja selle varju liikumist jälgides annab see märku ka aja kulgemisest – olenevalt päikese asendist liigub obeliski vari ja näitab kellaaega justkui meelelahutuslikku meeldetuletust ajaloo ja technoloogia ühisest jõupingutusest.
See hulgalise päikesekell võimaldab samuti jälgida solstitsiumite kõveraid ning võrdsete päevade jooni, kasutades selleks metallist kirjeldusi ja pronksist naelu, mis on asetatud teekattesse. Loomulikult töötab see süsteem ainult siis, kui päike paistab, mis Pariisis võib sõltuvalt aastajast olla üsna haruldane...
Hoidke siiski meeles, ärge hiljaks jääge: Obeliski näidatud kellaaeg ei vasta Prantsuse ametlikule ajale, eriti suvel pärast kellaajamuudatust. Louxori obeliski näitab täpset kellaaega talvise ja suvise pööripäeva ajal ning võrdseloomingute ajal. Ülejäänud aja võite tugineda ikka oma käekellale.
See hiiglasliku päikesekella projekt loodi 1999. aastal, kuid algne idee on pärit palju varasemast ajast. Prantsuse astronoom Camille Flammarion, kes asutas Prantsuse Astronoomia Seltsi (SAF), oli esimene, kes üritas seda projekti ellu viia juba 1913. aastal. Tema plaanid peatati aga Mahuline Esimene maailmasõda. 1939. aastal proovisid arhitekt Daniel Roguet ja Camille'i lesk Gabrielle Flammarion taas ehitada seda päikesekella, et austada astronoomi mälestust. Kuid ka seekord lõpetas sõda projekti edasi liikumise.
Lõpuks saavad seda ideed ellu viia Denis Savoie (Planetaariumi juht Palais de la Découverte'is ning päikeseaegade komisjoni president SAF-is) ja Philippe de la Cotardière (teadusajakirjanik ning endine SAF-i president), kes jõuavad sellega ka XXI. sajandi alguses korda.
Koht
Place de la Concorde
Place de la Concorde
75008 Paris 8















