Vana küla ja Cergy hilisemate kvartalite vahel, Oise jõe paremal kaldal, paiknevad see puude allaiad park ja see diskreetne hoone, mis on teatris ja kinokunstis tähenduslik lõimelegend, moodustades rahu keerdude oaasiks tänapäeval väga urbaniseerunud keskkonnas. Koht on märgistatud Patrimoine d’intérêt régional poolt Région Île-de-France, kes näeb selles piirkondlikult väärtuslikku pärandkogumit, mis peegeldab kohaliku ja francilienne kultuurilise ajaloo kogu. Aga mis on selle koha lugu, mis on pikka aega jäänud inimeste pilkude alt välja?
Nimi viitab loomulikult Anne ja Gérard Philipeile, kes ostsid omandi 1954. Gérard Philipe, pärast sõda prantsuse teatri ja kino suurkuju, ning Anne Philipe, kirjanik, on koha püsivalt tuhmunud ning tänapäeval kannab see nende nime. Kuid maja on vanem: 19. sajandil kivist tellistega ehitatud ning vanade köögiviljaaedade peal, paik sobitub ka piirkonna ajalooga, kus on säilinud jäänuseid Château de Vauréal ja piirkonna aianduse ajaloost XVIII sajandi lõpuni.
See piirkondliku huvi pärandmärgiga hoone eristub nii arhitektuuri kui ka atmosfääri poolest. Maja koosneb keskosast, mida kunagi teenindas hobuserauakujuline trepp, ning mida raamivad kaks veidi väljaulatuvat paviljoni ning krohvitud katusega katused, mille kohal kõrguvad suurte luugidega lucarneid. Seina ees lai, palgitud allee täis kastanipuud viib parterini lille-tikanditega. Kohale omane on ka mälestuslik väärtus: paar on 1950ndate maitse järgi majja muutnud, peamiselt avades avasid ja fassaadi ning võõrustanud kunstnikke ja kirjanikke nagu Jean Vilar, Agnès Varda, René Clair või Georges Perros.
Siin jutustatakse korraga mitmest ajastust: Cergy, mis oli enne linna uuendust, 1950ndate kunstnike maja ning lõppkokkuvõttes pärand, mida tänasele publikule taas avastada tuleb. 1973. aastal müüdi hoone riigile, 2000. aastal sai vallale kuuluvaks ka park. Alates sellest ajast töötab linn rekonstrueerimiskava nimel, et muuta see mälestuspaigaks, turismiobjektiks ning loovuse ja rahva hariduse keskuseks.
Praegusel hetkel pole maja veel avalikkusele avatud (aga meile sosistatakse, et peagi avatakse...), samas on park kultuurisündmuste ajal ajutiselt külastatav ning seal jätkub aianduse ja mesindusega seotud tegevus. Ootame ilusaid päevi, et avastada seda unikaalset pärandit!
