Üks alternatiivmetali lipulaevadest peetav Deftones jätkab meie südameid raputama juba üle 30 aasta pärast oma esimese plaadi ilmumist. Selle tõestuseks on 22. augustil avaldatud uus album "Private Music". Selle kalifornialaste kümnes stuudioalbum näitab, et bändil on endiselt jõudu jagada, pakkudes tugevaid ja mõjusid palasid nagu "My Mind Is a Mountain" või "Milk of the Madonna".
Et siis, et toimetades selle albumi ausalt ja vääriliselt, Deftones tegi nutika otsuse ning hakkas uuesti Euroopa kontserdiringile, alustades... Pariisist! Mäletame, et viimase kontserdi Deftones andsid Pariisi saalis 2017. aastal. Sellel aastal vallutas ameerika bänd taas Olympia. Peaaegu üheksa aastat hiljem naaseb seega nende publik Pariisis ning valib oma peatuspaigaks Adidas Arena. Ei ole mingi suur üllatus, et piletid müüdi välja juba enne müüki algust. 29. jaanuaril 2026 on see saal Põhja-Pariisist tänaseks juba välja müüdud. Kohale tulnud fännid, enamik neist nooremad, ringivad paljudes saalilõikud, kandes igal pool õhtut umbes 19.45. teiste hulgas, ning ootavad kannatlikult järjekorras, et saada võimalus osta mõni bändi T-särk, mille hind on 45 eurot.
Pärast kaht esinemist astub Deftones lavale lõpuks lavale kell 21.42. Lavakujundus on minimalistlik – kolm vaibast põrandal, mõned astmed klaviatuuride ja trummide vahel, mis hiljem Chino kasutusele võtab, ning taustal suur ekraan ja palju põrandale, külgedele ning isegi rippuma paigaldatud valgusteid. Publik, kes on juba Denzel Curry’ seti järel soojenenud, on vaimustuses, kui Chino Moreno lavale ilmub. Kui vaatajad tribüünidel näevad seda, tõusevad nad kiiresti püsti ning hoiavad püsti kogu õhtu vältel.
Ja Deftones alustab tugevalt looga "Be Quiet and Drive (Far Away)". Laulja kiiresti hüppab ja astub mänguliselt. Jala kohal sussid, lühike särgid ja püksid, mis paljastavad tema valged jooksujalatsid, Chino Moreno ei karda ka lavale üles ronida. Hoolimata 52-aastasest east on Deftonesi juht energiapomm. Kuigi ta kasutab juhtmega mikrofoni, liigub artist pidevalt lava mõlemas otsas. Piisavalt kiiresti järgneb tükk "locked club". Muusikavideolt nähtavad maod hakkavad siis ekraanil elama. Selge on, et kalifornialaste repertuaar sisaldab nii vanu hitte kui ka uusi lugusid kogu kontserti vältel.
Laulul "ecdysis", samavõrd ikooniline ja hoogne "Diamond Eyes" ning "Rocket Skates" kajavad läbi Adidas Arena saali, kus iga esineja nõuab publiku tähelepanu. Chino Moreno haarab publiku pilke ning kärgib hoogsalt ja emotsionaalselt, korraga kõrvulukustavalt karjudes ja end kõverasse painutades. Tulemus? Just tema, Deftones juht, köidab kõikide pilgud. On keeruline nii kitarristil Stephen Carpenter kui ka trummaril Abe Cunninghames leida kohta tähelepanu keskpunktis, kui keegi ei saa kuidagi mööda karismat täis Chino't.
Seejärel kõlab "Digital Bath", viimase albumi suurepärane singel "my mind is a mountain", ning lummav "Rosemary" või ka "infinite source", samal ajal kui ekraanil liiguvad hoolikalt tehtud animatsioonid. Chino Moreno võtab mõne hetke puhkust, et vahetada higine särk ning valida puhtama valge T-särgi asemel ning seejärel pöörduda publiku poole, tänades neid kohalolu eest. "Kas teil hästi läheb, kas õhtu on meeltmööda?", küsib ta, tekitades vaimustunud karjeid nii põrandal kui ka tribüünidel. Õhkkond muutub veelgi elektriseerivamaks, kui kõlavad esimesed noodid "Change (In the House of Flies)". Kitarri käes viibutades lööb Chino välja laiahaardelisi pogosid ning taustal tõuseb ekraanil erkkollane päike, mis tõuseb tasapisi ja jõuab lõpuks lae alla, kui lugu jõuab crescendo'ni.
Esitlus jätkub sama innuga, kuulates hitte nagu "Genesis" ja "milk of the madonna", näidates Deftones'i paletimuusikalise rikkuse täielikku võimsust.
Ligikaudu 1 tunni ja 15 minuti pärast Deftones lahkub lavalt, et siis taas truudusetult publikule tagasi tulla mõjuka bis seeing'iga. Pärast "Cherry Waves" hakkavad fännid rõõmupidu pidama, kui kõlamas on juba legendaarne "My Own Summer (Shove It)". Ei ole mingi suur üllatus, et publik tõuseb peadpööritavale elutule ja liigub lava ees pea alguses korralikult ning spontaanilt, nähes seda 1997. aastast pärit hittlugu. See palang voogab meid kõiki ja näib, et see pole ühelegi ajastule vastuvõetav—justkui poleks see vananenud. Parem veel, Deftones lõpetab oma ligi 1h30 pikkuse seti vanema looga "7 Words" (1995), tõestades, et seda gruppi võib veelki usaldada, isegi enam kui 30 aastat pärast asutamist. Ainsa pettumuse pakkuva asjaoluna jäi meie poolelt välja mängimata ükski lugu albumilt "Deftones", mis esines neljupäevases õhtus Adidas Arena laval. Ootaksime rohkem kuulda, näiteks "Minerva" või"Hexagram".
Meeldetuletus:
