Kui te kõnnite República-Dominicaine väljakult, siis te ei jätagi vaatamata neoklassitsistlikule paviljonile, mida kannabidust toetavad sambad. Tänapäeval on see elegantne taust sissepääsuks Monceau pargile (ning seal asuvad tõrksuse korral ka avalikud tualetid ja pargibürood), kuid 18. sajandil oli selle roll palju jõulisem ja kartmatum.
Selle rotundi, algselt nimega Chartres'i sild, asus üks tuntumaid maksuameteid – Générale farmidest müür. Ehitati vahetult enne prantsuse revolutsiooni (1784–1790 aastatel), selle müüri eesmärk ei olnud kaitsta linna vallutajate eest, vaid sundida kaupmehi maksu tasuma kõigi sisseveetavate kaupade (vein, liha, puit) pealt, et võidelda salakaupadega.
Just se on sündinud kuulus aja märksõna: « Sein, mis ümbritseb Pariisi, muudab Pariisi sosistavaks ». Pariisiliiklased olid vihased selle kuningliku tõkke üle, mis tõi elukallidusele lisakulusid.
Legendaarne arhitekt, kelle nimel on see monument nimetatud propüleeium (ja veel 53 teist piirdebarjääri Pariisi ümbruses), kandis nime Claude-Nicolas Ledoux. Monceau rotundat kavandas ta suurejooneliselt. Miks? Sest see paiknes Chartres' hertsogi maadel (tulevase Philippe Égalité’ pere?).
Hertsog saavutas isegi erakordse privileegi: kuigi esimene korrus ja teine korrus olid kasutusel kontorina, oli üla-terass talle eraldatud. Seega võis ta nautida vaadet oma privaatsesse aeda (tänane Parc Monceau) ning samal ajal jälgida, kes linna sisse astus!
Ledoux’ monumentaalsete barjääride kogust on jäänud ellu vaid neli, mis on kogenud 1860. aastate Haussmanni ehitusmeeste lammutustormi. Kui sulle meeldib Monceau Rotundi, siis võib-olla lähed avastama veel teisi ajaloolisi säilmeid:
Järgmine kord, kui te kõnnite Monceau’ motiivide all, kujutage ette tollimehi, kes läbi vaatavad veinikärusid just seal, kus praegu lapsed naeratusega mässavad oma saia svaip!
