Kui olete kunagi lennuki pardal olnud, olete kahtlemata tuttav kuulsa 100 ml reegliga salongis. Kõik reisijad peavad oma vedelikud (šampoon, hambapasta, parfüüm, kreem, dušigeel jne) pakkima käsipagasisse kuni 100 ml suurustesse pudelitesse, mis kõik on grupeeritud ühe liitri suurusesse läbipaistvasse kilekotti. Kuid miks see piirang? Selle reegli põhjuseks on julgeolekuküsimus pärast nurjatud rünnakukatset.
Sündmused toimusid 2006. aasta augustis Londonis. Briti luureteenistused nurjasid enneolematu ulatusega terroristliku vandenõu. Üks äärmuslaste rühmitus kavatses õhku lasta korraga kuni 10 Ühendkuningriigist USAsse lendavat lennukit. Nende relv? Soodapudelitesse või tualettpudelitesse peidetud vedelad lõhkeained, mis pandi kokku otse lennukis.
Seistes silmitsi selle nähtamatu ohuga, reageerisid Briti ametivõimud viivitamatult: kehtestati täielik keeld vedelikele salongis. Kuid selleks, et vältida lennuliikluse halvamist, leevendati seda meedet kiiresti ja muudeti see standardreegliks: 100 ml ühe mahuti kohta, kõik koos läbipaistvasse kilekotti pakituna.
100 ml piirnorm ei olnud juhuslikult määratud. Julgeolekueksperdid leidsid, et selline kogus ei võimalda viia pardal piisavalt kemikaale, et valmistada ohtlikku lõhkeaine. Läbipaistev kilekott lihtsustab samas visuaalset kontrolli ja kiirendab reisijate läbipääsu turvaväravatest.
Alates 2006. aastast on lennureiside puhul kehtinud üldine vedelikuvaba reegel, kuigi seda peetakse sageli piiravaks. Mõne lennujaama uued 3D-skannerid võimaldavad aga juba praegu analüüsida pagasi sisu otse, ilma et oleks vaja vedelikke piirata. Ühendkuningriik kavatseb seda reeglit lähiaastatel leevendada ja teised riigid võivad sellele eeskujule järgneda. Seni aga peaksid reisijad alati oma 100 ml pudelid ja läbipaistvad kilekotid enne pardaleminekut valmis hoidma.
See leht võib sisaldada tehisintellekti abil loodud elemente, lisateave siin.
