Varem kutsuti Les Halles’i „ Pariisi kõhuks“… Kas tead, miks?

Kõrval Rizhlaine de Sortiraparis · Fotod Audrey de Sortiraparis · Ajakohastatud 26. detsember 2025 kell 20.26 · Avaldatud 26. detsember 2025 kell 18.13
Much abans kui tänapäevased poed ja linnaväljakud, olid Les Halles suurtoidu turg, mis kuulus Pariisi südamesse. Südamega, kus kogu linn tuli oma toiduvarud täiendama. Just seetõttu sündis tuntud väljend: “Pariisi kõht”.

“Pariisi kõhu” hüüdnimi ei tulene reklaamlauseest, vaid väga konkreetsetest ajaloolistest faktidest: sajandite jooksul oli Les Halles peamine turgulinn Paris, kuhu iga öö saabusid hooajalised toiduained, et varustada kogu linna elanikega.

Just kesklinnas, 1. linnaosas, ning Canopée lähedal, seisid suured metallkonstruktsioonidest müügihallid, mis pärinesid 19. sajandist ja olid ehitatud Napoleon III ajal. Liha, kala, köögiviljad, juust, leib… just siin hangisid kauplejad värsket toorainet, et täita Pariisi tänavaid maitsva toiduga.

Varahommikul oli meeleolu elevatud: käru vastu käru, müüjate hüüded, sekka kohalike kohvi ning värskelt küpsetatud croissantide lõhn… Linnaosa elas Pariisi elanike kõhupuhumisest ehtsat rütmi. Kirjanik Émile Zola tabas ära selle õhustiku ning jäädvustas selle oma kirjanduses teoses Pariisi kõht 1873. aastal.

Täielikult legendaarne ja suur turg

Kui Les Halles oli oma eredaimas, kogunes sinna iga päev kuni 20 000 töötajat, toimus pidev liikumine veoautode, lihameeste, kaluritest naiste ja köögiviljaistanduste vahel. Just siit leiab kõik, mida süüa võib — ja veelgi enamatki. Selle koha asukoht ja tähtsus Pariisi elus olid nii olulised, et selleks sai loomulikult hüüdnimeks “kõht”.

Kuid selle elu tihedus tõi kaasa ka probleeme: elatustaseme langus, ummikud ning reostus. Alates 1960. aastatest Halle hakati samm-sammult laiali mängima ning tõsteti Rungisse, kus esimene ja suurim värskete toiduainete turg maailmas asus üle võtma rolli.

Kõhust vitriini: linnaosa, mis on saanud uue elu

Turulaturu turul jälle suure tühimiku… mida tänapäeval on täidetud uuendusliku linnaosas, kus ühenduvad kaubanduskeskus, park, raamatukogu ja kultuurikeskus. 2016. aastal avatud Canopée sümboliseerib selle muutuse võimsust. Kuid isegi kui Baltardi hooned on tänapäevast kadunud (säilinud nende varemed on näha Nogent-sur-Marne’is), Hallede vaim elas ja elab endiselt Pariisi elanike kollektiivses mälus.

Le saviez-vous ? Il reste un vestige des anciennes Halles de Paris, à Nogent-sur-MarneLe saviez-vous ? Il reste un vestige des anciennes Halles de Paris, à Nogent-sur-MarneLe saviez-vous ? Il reste un vestige des anciennes Halles de Paris, à Nogent-sur-MarneLe saviez-vous ? Il reste un vestige des anciennes Halles de Paris, à Nogent-sur-Marne Kas teadsid? Nogent-sur-Marne'is on säilinud vaid üks jäänuk kunagisest Halles de Paris'ist.
Nogent-sur-Marne'i linnas asub praegu number 8, ainus säilinud hoone kaheteistkümnest rauast ja klaasist paviljonist, mille projekteeris Victor Baltard Pariisi kaubanduskeskuse moderniseerimiseks. Teise impeeriumi tööstusarhitektuuri väärtuslik tunnistus, mis alates 1976. aastast naudib teist elu ürituste toimumiskohana. [Loe rohkem]

See leht võib sisaldada tehisintellekti abil loodud elemente, lisateave siin.

Kasulik informatsioon
Märksõnad : anekdootide juhend
Kommentaarid
Täpsustage oma otsingut
Täpsustage oma otsingut
Täpsustage oma otsingut
Täpsustage oma otsingut