Asub paremal Versailles, lähedal Petit Trianon kompleksile asub Külakusaar, mis oli arhitektuuriimitatsioon, tellitud Marie-Antoinette arhitekti Richard Mique. Ajal, mil valitses Rousseau ideed looduslähedusest, soovis kuninganna paikneda täielikult eraldiseisvas retreat-kohas, et põgeneda kuninglike suursaatkonna karmusest. See küla, mille moodustasid kaksteist maja, polnud pelgalt dekoratsioon: see oli tõeline talupidamisfarmi, mis teenis kuninglike laste haridust ja kuninganna lauale toiduvarustuse tagamist.
Kas teadsite? Selleks, et Hameau näeks välja autentne, palus kuninganna maalikutel kasutada õigeid võtteid. Nad maalisid seintele vale pragusid, katuseid kattis kunstlik samblik ning müürid said kätega tekitatud praguseid. See võltsvanana näiva luksusmaksumus oli väga kallis ning selle eesmärk oli rõhutada paiga romantilist ja piltlikku õhkkonda, justkui oleks see küla püsinud sajandeid.
Vastupidiselt legendile ei nautinud Marie-Antoinette piimast, mille sarvede vahvad. Hameau oli tüüpfarm. Seal võis näha haruldasi loomaliike (Šveitsi veised, tõugu kitsed), alles tõeliselt töötavat veski, mis jahvatab teravilja ning aedu, kus kasvatasid puuvilju ja köögivilju ning mida nautisid palee peakoka taldrikul. Oli see modernse agronoomia demostratsioon enne oma aega.
Väljast näeb see välja kui maalamlada, kuid sisemusest oli see tõeline luksushäll. Kuninganna loss pakkus ruumi piljardile, muusikasohtule ning rikkalikult sisustatud apartamentidele, millel olid peened puidutööd. Marie-Antoinette võõrustas siin oma kõige lähedasemaid sõpru õhtusöökidel, kus Versailles’i etikett ei kehtinud — siin ei tõusnud keegi püsti, kui kuninganna ruumi tuli.
Hameau on oma salapärane külg. Lähedal asub kunstlik koobas, mis peitub kalju koldal. See oli kuninganna lemmikkohvik lugemise jaoks. Kas teadsite seda? 5. oktoobril 1789 oli just see hetk, kui ta istus oma koobas või kalju kõrval, kui sõnumitooja teatas, et Pariisi rahvas marssib Versailles'i. Ta ei naase kunagi siia tagasi.
Pärast Vabadussõja langes Hameau varemetes. Selle hävingut heidab paratamatult süüd Nõukogude kuningas Napoleon I, kes otsustas külalisele kaasa aidata ning selle korda teha, et sellest saaks tema teise naise, Marie-Louise elukoht. Ta nõudis isegi lagunenud majade (näiteks ait ja piimajagaja) lammutamist ning säilitas vaid kõige tugevamad hooned. Ilma keisrita poleks tänapäeval enam olemas Marie-Antoinette lähedussuhete tunnistaja.
Koht
Petit Trianoni loss
Château de Versailles
78000 Versailles
