Place de Clichy on Pariisi linnavalitsus oma enam kui kümme aastat tagasi alanud kampaanias linna ajalooliste väljakute parendamiseks suuresti tähelepanuta jätnud ja see kahvatub oma sillutatud õdedega võrreldes. Mitte väga roheline, pidevalt sarvi hüüdvate sõidukite poolt ummistatud ja õhus seisvate heitgaaside tõttu ummistunud väljak pealinna 8., 9., 17. ja 18. linnaosa piiril ei ole tegelikult ühtegi terrassi, kus saaks rahulikust saginast eemal lõõgastuda.
Mis puutub selle äärealadel asuvatesse restoranidesse, siis need on pigem suured nimed või kehastamata brasserie'd, kus saab nautida kõrgelennuliste ettekandjate poolt laudadele visatud roogasid, kui väikesed naabruskonna nugised. Kuid need väited, nii klišeelikud kui nad ka ei ole, on tänu Cyranole nüüdseks ajalugu.
Rostand'i romaanist põgenenud meie suure ninaga kangelane peidab end nüüd rue Biot'l, bistroomises restoran-baaris, mille noor meeskond võttis üle eelmise aasta augustis ja mille sisustus viib meid tagasi möödunud sajandisse, möödunud aastate Pariisi. Suurepärased kullatud mosaiigid juugendstiilis, suured peeglid, mille värvid on maitsvalt punnitud ja täpilised, imposantsed puidust ja marmorist letid... sellel aadressil on olnud tuhat ja üks elu, vaheldumisi sürrealistide pärusmaa ja endine bordell.
Nüüdsest on noored naised oma pitsid ära pannud ja noored mehed on õppinud käituma ning ainult taldrikutel toimub ulakus. Juhtimisel on noor iseõppinud peakokk Charleyne Valet, kes on täis head huumorit ja häid ideid ning kes on võtnud ette bistroo stiilis toiduvalmistamise, moderniseerides seda, kuid mitte liiga palju, retseptidega, mis on kuratlikult helded ja kuradi mõnusad.
Oeuf parfait, suitsukartulimousse ja maapirnikrõpsud ühelt poolt, läätseveloute teiselt poolt (püüdsime kokka altkäemaksu anda, et saada viimase retsepti), et asjad hästi algavad; vasikaliha blanquette sidrunheina twistiga, kilttursk rosinate ja mandlitega, krõbe polenta koos parmesankreemi ja taggiasche oliividega; enne lõpetamist musta seesami flaniga...
Kõik väga, väga taskukohaste hindadega. Eelroa/põhiroa või pearoog/magustoit maksab 18 eurot ja eelroa/põhiroa/magustoit 22 eurot. Ja Cyrano pakub leti ääres veelgi madalamaid hindu: 16,50 eurot eelroa/põhiroog või pearoog/dessert ja 20 eurot eelroa/põhiroog/dessert. Seda on raske võita!
Õhtul on menüü aga hoopis teistsugune, sest külaliste vahel jagatakse hulgaliselt väikseid taldrikuid, nagu Pariisis on praegu kombeks. Armas väike aadress, mida tuleb viivitamatult avastada!
Koht
Le Cyrano
3, Rue Biot
75017 Paris 17
Ametlik sait
www.lecyranoparis.com
Instagrami lehekülg
@lecyranoparis
